Kaasaegsetes kütuse sissepritsesüsteemides mängivad kütusepihustid olulist rolli. See mõjutab otseselt mootori jõudlust, kütusesäästu ja heitkoguseid. Erinevate klassifitseerimisstandardite kohaselt on kütusepihustid mitut tüüpi.
Süstimismeetodi kohaselt jagunevad kütusepihustid peamiselt pidevaks süstimiseks ja vahelduvaks süstimiseks. Pidev sissepritse tähendab, et kütusepihusti süstib kogu mootori töötsükli vältel pidevalt kütust ja kütuse sissepritse kogus sõltub pihusti nõelventiili avaajast ja kütuserõhust. Sellel meetodil on lihtne struktuur, kuid kuna kütust ei saa täpselt jaotada vastavalt mootori tegelikele vajadustele, kasutatakse seda praktilistes rakendustes harva.
Vahelduv süstimine võib jagada samaaegseks süstimiseks, rühma süstimiseks ja järjestikuseks süstimiseks. Samaaegne süstimine tähendab, et kõik injektorid süstivad samal ajal kütust. Seda meetodit on lihtne juhtida, kuid kütuse jaotuse ühtlus on halb. Rühma süstimine on jagada pihustid mitmesse rühma ja sama rühma injektorid süstivad samal ajal kütust. Võrreldes samaaegse süstimisega võib see teatud määral parandada kütuse jaotuse ühtlust.
Järjestikune süstimine on kütuse süstimine ajas enne iga silindri sisselasketakti algust vastavalt mootori iga silindri töökorrale. See võib täpselt kontrollida sissepritsekogust ja süstimisaega vastavalt iga silindri tegelikele vajadustele ning sellel on hea kütusejaotuse ühtlus. See on praegu kõige laialdasemalt kasutatav süstimismeetod.
Sissepritse süstimisrõhu kohaselt on madala rõhuga süstijaid ja kõrgsurvepihustid. Mõned varased väikesed mootorid kasutasid enamasti madala rõhuga süstimist ja nende süstimisrõhk oli suhteliselt madal. Mootoritehnoloogia väljatöötamisel ja jõudlusnõuete parandamisel on kõrgsurvepihustid järk-järgult muutunud peavooluks. Kõrge sissepritse rõhk võib muuta kütuse pihustamise efekti paremaks, parandades seeläbi põlemise tõhusust ja mootori jõudlust.
Lisaks võib vastavalt injektori ajami režiimile jagada ka pingevead ja voolu draiv. Erinevat tüüpi kütusepihustitel on oma tunnused jõudlus- ja rakendusvahemikus, vastab erinevate mootorite vajadustele ja juhtides seotud tööstusharude, näiteks autode pidevat arengut.